Hoiu-laenuühistute reform: miks paljud ühistud 2026. aastal tegevust lõpetavad

2026. aastal jõustus hoiu-laenuühistu seaduse ulatuslik muudatus, mis karmistab järk-järgult järelevalvet hoiu-laenuühistute (HLÜ) üle aastatel 2025–2029. Muudatuse ajendasid varasemad skandaalid — ERIAL hoiu-laenuühistu investeerimispettus ja Eesti Arengu HLÜ pankrot —, kus tuhanded liikmed kaotasid oma säästud.

Reform toimub kolmes etapis. 2025: uute ühistute loomine keelati, hoiuste intressi reklaam keelati ning uute liikmete sisseastumis- ja osamaksed tõsteti. 2026: piiratakse tegevusõigust, laiendatakse liikmete õigusi ning karmistatakse juhtimis- ja kontrollinõudeid. 2029: hoiuseid kaasata soovivad ühistud peavad tegutsema pangana või taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa.

Kõige olulisem tähtaeg on 1. jaanuar 2027: ühistu, kes soovib jätkata krediidiasutuse, makseteenuse pakkuja või krediidiandjana, peab selleks ajaks esitama Finantsinspektsioonile loataotluse. Kui taotlust ei esitata või luba ei anta, peab ühistu lõpetama hoiuste vastuvõtmise.

Seetõttu on osa ühistuid juba tegevust piiranud või lõpetanud: näiteks Tallinna Hoiu-laenuühistu ei sõlmi alates 1. juulist 2026 uusi hoiuse- ega laenulepinguid ning Kambja Hoiu-Laenuühistu lõpetas tegevuse. Teised, nagu Eestihoius HLÜ, Raha HLÜ ja Kodumaakapital, jätkavad tegutsemist.

Oluline meeldetuletus hoiustajatele: hoiu-laenuühistute hoiused EI ole Tagatisfondiga kaitstud — erinevalt pankadest puudub riiklik kuni 100 000 euro suurune tagatis.